Meid ümbritseval keskkonnal on vaimsele tervisele oluline mõju. Kliimamuutuste füüsilistest tagajärgedes on meil juba mõnda aega selge ülevaade – tasapisi hakatakse märkama ning järjest enam uurima ka kliimamuutuste mõju meie vaimsele tervisele. See mõju ilmneb vaimses heaolus sageli isegi enne äärmuslikke sündmusi näidates end kliimaärevusena – hirmuna kliima- ja keskkonnamuutuste tagajärgede ees (Cuncolo et al., 2020). Kliimaärevus ei ole pelgalt väike mure, vaid eksistentsiaalne hirm, millel on depressiooniga sarnased sümptomid (Wu, J. et al., 2020). Seesugune ärevus võib vähendada inimese  toimetulekuvõimet ning suurendada edasiste vaimse tervise probleemide tekke riski – seda veel eriti juhul, kui puudub abistav tugivõrgustik. Ühiskonna kui terviku jaoks on oluline tegeleda ärevuse tekkega ennetavalt ning pöörata tähelepanu ka neile, kel kliimaärevust veel otseselt pole välja kujunenud (Annist et al., 2023). 

Kliimaärevus mõjutab valdavalt lapsi, teismelisi ja noori täiskasvanuid. Erinevatest maailma riikidest pärit noored jagavad tõdemust, et kliimaärevus mõjutab nende igapäevaelu, sealjuures pea 60% noortest väljendab kliimamuutuste pärast “väga” suurt muret (Hickam, C. et al., 2021). Nõustamiste põhjal kinnitavad ka psühholoogid ja vaimse tervise spetsialistid, et võrreldes täiskasvanutega tunnevad keskkonnaprobleemide üle muret eelkõige noored ning nende noorte hulk on kasvutrendis.

Intensiivse kliimaärevuse all kannatavate noorte toetamise tõhusaks meetodiks on aidata neil ärevust suunata kliimaaktivismi. Oma panuse andmise võimalus aitab neil tõsta lootuse ja tähenduse tunnet ning suurendab nende säilenõtkust (Doherty, 2018; Davenport, 2017). Pihkala 2019. aasta uuringu kohaselt on kõige paremateks tugimehhanismideks eneseregulatsioon, erinevad abi-ja infomaterjalid, ühistegevused, üritused ja lähedaste tugi. 

Calm-Ey projekti peamised eesmärgid on:

+ värskelt loodud koolitusprogrammi ja käsiraamatu abil täiendada ja arendada noorsootöötajate kliimaärevuse teemalisi teadmisi. Materjalid sisaldavad infot, meetodeid ja strateegiaid, mis aitavad kindlaks teha kliimaärevuse tunnuseid ning aidata noorel ärevust tervislikult juhtida ja leevendada; 

+ projektis koostatud eneseabi töövihiku ja temaatilise kodulehe kaudu varustada kliimaärevuses noori eneseabimeetodite teadmiste ja pädevustega ning toetada nende vaimse tervise seisundi hoidmist ja parandamist;

+ kliimaärevuse vestlusringide kaudu luua noortele kogukond, mis annab kuuluvustunne ja võimaluse olla kuuldud, mõistetud ja mitte üksi jäetud;

+ lühivideode abil tõsta avalikkuse teadlikkust kliimaärevusest ning suunata inimesi kodulehe kaudu rohkem teada saama.

Calm-Ey projekti eesmärk on välja töötada kliimaärevusega toimetulekuks väärtuslikud ja kvaliteetsed oskuste, strateegiate ja meetodite kogumikud, mis suunatud nii  noortega töötavatele spetsialistidele kui ka otseselt kliimaärevusest mõjutatud noortele.    

Peamiste eesmärkide saavutamiseks on CALM-EY projektile ja selle kohandatud ja läbivale lähenemisele olulised järgmised tulemused:

Koolitajate koolitamine – Kliimaärevus
Kliimaärevuse koolitajate koolitus toimus 2024. aasta mais Tallinnas, kus kogunes 10 noorsootöötajat, vaimse tervise spetsialisti ja keskkonnakaitsespetsialisti Eestist, Saksamaalt, Taanist ja Maltalt, et õppida, kuidas toetada kliimaärevusega noori. Kolme päeva jooksul süvendasid osalejad oma arusaama kliimakriisist ja seotud teemadest ning arendasid oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud noorte emotsioonide juhtimiseks seoses kliimamuutustega. Samad osalejad viivad selle koolituse oma kogukondades läbi 2024. aasta oktoobris.

Suvelaager Taanis
2024. aasta juunis toimus Taanis Makvärketis neljapäevane suvelaager, pakkudes kliimaärevust kogevatele noortele kuuluvustunnet, kogukonda ning aega ja ruumi, et muuta negatiivsed emotsioonid tähenduslikuks tegevuseks. Programm põhines interaktiivsel grupiprotsessil nimega The Work That Reconnects, mille töötas välja Joanna Macy. Nelja päeva jooksul läbisid osalejad tänutunde, oma maailmavalu tunnustamise, uute vaatenurkade omandamise ja tähendusliku tegutsemise etapid, et oma kliimaärevuse sügavalt läbi kogeda.

Kliimamure vestlusringide juhend
Kliimamure vestlusringide juhend kujutab endast lihtsat ja paindlikku juhist, mis on mõeldud noortega tegelevatele täiskasvanutele, et nad saaksid kliimaärevust kogevatele noortele korraldada regulaarseid kohtumisi. Juhiste eesmärk on jagada struktuuri, mis aitab luua turvalise keskkonna, kus noored saavad oma mõtteid ja tundeid jagada, kartmata, et neid võõrandatakse või eiratakse. Juhiseid testitakse perioodil sügis 2024 – sügis 2025 vestlusgruppide kohtumistel Taanis, Maltal, Saksamaal ja Eestis.

Eneseabi Töövihik
See töövihik, mis on mõeldud kliimaärevust kogevatele noortele, on iseseisvalt omas tempos läbitav vahend, mille eesmärk on parandada individuaalseid toimetulekuoskusi. Töövihikus tutvustatakse meetodeid ja tööriistu kliimaärevusega toimetulemiseks. Seda saab kasutada toetusgruppides või iseseisvalt. Töövihik on koostöös disainitud ja loodud kliimaärevust kogevate noorte, noorsootöötajate, keskkonnakaitse spetsialistide ja vaimse tervise spetsialistide poolt.

Koolitusprogramm

Koolitusprogramm on samm-sammuline juhismaterjal, mis mõeldud kasutamiseks täiskasvanult täiskasvanutele. Selle sisuks on, kuidas viia läbi noortega töötavatele spetsialistidele suunatud koolitust teemal “Kuidas toetada noori kliimaärevuses?”. Koolitusprogrammi põhieesmärkideks on:
– olla põhjalikuks juhendmaterjaliks oma kogukonna sees (kool, noortekeskus, sotsiaalpedagoogide ühendus, jm) koolitust läbi viivale inimesele;
– pakkuda koolitusel osalejatele põhiteadmisi kliimaga seotud emotsioonidest ning anda esmaseid pädevusi, et abistada noori kliimaärevuse juhtimisel ja leevendamisel. Koolituse läbinud omavad paremat arusaama kliimaärevusest ning selle vaimsetest ja sotsiaalsetest mõjudest.

Käsiraamat
Kliimaärevuse käsiraamat sisaldab olulist infot, materjale, strateegiaid, et mõista ja tuvastada noortes kliimaärevust ning pakkuda täiskasvanuna tõhusat tuge selle leevendamiseks. Kogum selgitab vajalikke termineid, erinevaid emotsioone ja füüsilisi kogemusi, mida kliimaärevus tekitada võib. Samuti sisaldab see soovitusi ja praktilisi harjutusi, mis aitavad noori liikuda ärevusest toimetuleku ja tasakaalustatud meele suunas.