Meid ümbritseval keskkonnal on oluline mõju vaimsele tervisele. Kuigi kliimamuutuste füüsilised tagajärjed on hästi teada, saavad vaimse tervise tagajärjed järjest rohkem tähelepanu ja tunnustust. Mõju vaimsele heaolule ilmneb sageli isegi enne äärmuslikke sündmusi, näidates end kliimaärevusena – hirmuna kliima- ja keskkonnamuutuste tagajärgede ees (Cuncolo et al., 2020). Kliimaärevus ei ole pelgalt väike mure tuleviku eest vaid n sageli valdav, eksistentsiaalne hirm, millel on depressiooniga sarnased sümptomid (Wu, J. et al., 2020). See ärevus võib vähendada inimese vastupanuvõimet, toimetulekuvõimet ja suurendada vaimse tervise probleemide tekke riski, eriti toetuse puudumisel. Seetõttu on ühiskonna kui terviku jaoks ülioluline sellele tähelepanu pöörata, väljaspoole neid, kkes seda vahetult kogevad (Annist et al., 2023). Kliimaärevus mõjutab valdavalt lapsi, noori ja noori täiskasvanuid. Noored üle maailma jagavad, et kliimaärevus mõjutab nende igapäevaelu, kusjuures peaaegu 60% noortest väljendab kliimamuutuste pärast “väga” suurt muret (Hickam, C. et al., 2021). Paljud psühholoogid ja vaimse tervise spetsialistid kinnitavad, et eriti noored on keskkonnaprobleemide pärast üha enam mures.

Üks lähenemisviis intensiivse kliimaärevuse all kannatavate noorte toetamiseks on aidata neil ärevust suunata kliimaaktivismi ning suurendada nende lootuse ja tähenduse tunnet elus, suurendades nende säilenõtkust (Doherty, 2018; Davenport, 2017). Pihkala 2019. aasta uuringu kohaselt on kõige tõhusamad tugimehhanismid eneseabi ja tugimaterjalid, ühistegevused, üritused ja tugi teistelt. Selle projekti peamised eesmärgid on:
+ Noorsootöötajate teadmiste täiendamine ja pädevuste arendamine seoses kliimaärevusega ning selle vaimsete ja sotsiaalsete mõjude mõistmisega läbi Koolitusprogrammi ja Käsiraamatu, mis sisaldab materjali, meetodeid ja strateegiaid, et ära tunda noorte kliimaärevust ning aidata neil seda juhtida ja leevendada;
+ Kliimaärevuses noorte varustamine teadmiste ja pädevustega eneseabimeetodite kohta, et toetada siklikke ja sotsiaalseid pädevusi Eneseabi Töövihiku ja kaudu nende vaimse tervise seisundi parandamiseks;
+ Noorte vaimse tervise ja heaolu parandamine kliimaärevuse Tugigruppide testimine;
+ Aidata luua kuuluvustunne ja olla kuuldud, mõistetud ja mitte üksi jäetud
+ Kodanike teadlikkuse tõstmine kliimaärevuse kohta lühikeste videotega, kutsudes neid vaatama CALM-EY veebisaiti ja selle probleemi kohta rohkem teada saama.
Selle projekti eesmärk on välja töötada kvaliteetseid projektitulemusi kliimaärevusega toimetulekuks oskuste strateegiate ja meetodite kohta nii noortega töötavatele spetsialistidele kui ka otseselt kliimaärevusest mõjutatud noortele.

Peamiste eesmärkide saavutamiseks on CALM-EY projektile ja selle kohandatud ja läbivale lähenemisele olulised järgmised tulemused:

Koolitajate koolitamine – Kliimaärevus
Kliimaärevuse koolitajate koolitus toimus 2024. aasta mais Tallinnas, kus kogunes 10 noorsootöötajat, vaimse tervise spetsialisti ja keskkonnakaitsespetsialisti Eestist, Saksamaalt, Taanist ja Maltalt, et õppida, kuidas toetada kliimaärevusega noori. Kolme päeva jooksul süvendasid osalejad oma arusaama kliimakriisist ja seotud teemadest ning arendasid oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud noorte emotsioonide juhtimiseks seoses kliimamuutustega. Samad osalejad viivad selle koolituse oma kogukondades läbi 2024. aasta oktoobris.

Suvelaager Taanis
2024. aasta juunis toimus Taanis Makvärketis neljapäevane suvelaager, pakkudes kliimaärevust kogevatele noortele kuuluvustunnet, kogukonda ning aega ja ruumi, et muuta negatiivsed emotsioonid tähenduslikuks tegevuseks. Programm põhines interaktiivsel grupiprotsessil nimega The Work That Reconnects, mille töötas välja Joanna Macy. Nelja päeva jooksul läbisid osalejad tänutunde, oma maailmavalu tunnustamise, uute vaatenurkade omandamise ja tähendusliku tegutsemise etapid, et oma kliimaärevuse sügavalt läbi kogeda.

Kliimamure vestlusringide juhend
Kliimamure vestlusringide juhend kujutab endast lihtsat ja paindlikku juhist, mis on mõeldud noortega tegelevatele täiskasvanutele, et nad saaksid kliimaärevust kogevatele noortele korraldada regulaarseid kohtumisi. Juhiste eesmärk on jagada struktuuri, mis aitab luua turvalise keskkonna, kus noored saavad oma mõtteid ja tundeid jagada, kartmata, et neid võõrandatakse või eiratakse. Juhiseid testitakse perioodil sügis 2024 – sügis 2025 vestlusgruppide kohtumistel Taanis, Maltal, Saksamaal ja Eestis.

Eneseabi Töövihik
See töövihik, mis on mõeldud kliimaärevust kogevatele noortele, on iseseisvalt omas tempos läbitav vahend, mille eesmärk on parandada individuaalseid toimetulekuoskusi. Töövihikus tutvustatakse meetodeid ja tööriistu kliimaärevusega toimetulemiseks. Seda saab kasutada toetusgruppides või iseseisvalt. Töövihik on koostöös disainitud ja loodud kliimaärevust kogevate noorte, noorsootöötajate, keskkonnakaitse spetsialistide ja vaimse tervise spetsialistide poolt.

Koolitusprogramm

Koolitusprogramm on samm-sammuline juhismaterjal, mis mõeldud kasutamiseks täiskasvanult täiskasvanutele. Selle sisuks on, kuidas viia läbi noortega töötavatele spetsialistidele suunatud koolitust teemal “Kuidas toetada noori kliimaärevuses?”. Koolitusprogrammi põhieesmärkideks on:
– olla põhjalikuks juhendmaterjaliks oma kogukonna sees (kool, noortekeskus, sotsiaalpedagoogide ühendus, jm) koolitust läbi viivale inimesele;
– pakkuda koolitusel osalejatele põhiteadmisi kliimaga seotud emotsioonidest ning anda esmaseid pädevusi, et abistada noori kliimaärevuse juhtimisel ja leevendamisel. Koolituse läbinud omavad paremat arusaama kliimaärevusest ning selle vaimsetest ja sotsiaalsetest mõjudest.

Käsiraamat
Kliimaärevuse käsiraamat sisaldab olulist infot, materjale, strateegiaid, et mõista ja tuvastada noortes kliimaärevust ning pakkuda täiskasvanuna tõhusat tuge selle leevendamiseks. Kogum selgitab vajalikke termineid, erinevaid emotsioone ja füüsilisi kogemusi, mida kliimaärevus tekitada võib. Samuti sisaldab see soovitusi ja praktilisi harjutusi, mis aitavad noori liikuda ärevusest toimetuleku ja tasakaalustatud meele suunas.